Laste hambaravi

Tihti saab laps oma esimese infektsiooni just lähedaste käest. Pahaaimamata söödavad lapsevanemad last sama lusikaga, millega ise söövad. Täiskasvanutel on aga suus juba terve “kollektsioon” baktereid , mida lapsel veel ei ole ja sellega annavad vanemad lapsele edasi kõik oma suus elavad pisikud.

Esimene visiit väikelapsega võiks toimuda enne kolmandat eluaastat juhul kui ei ole varem tekkinud kaebusi.  Sõltumata nähtavate probleemide olemasolust, tuleks see külastus ikkagi ette võtta, et laps saaks juba varakult aru, kes on hambaarst ja mida ta teeb. Esimesel visiidil tutvustatakse läbi väikese mängu hambaarsti instrumente ja muid vahendeid ning hambaravi tooliga saab ka sõitu teha. Laste hambaravi arst räägib, kuidas hambaauke ravitakse ja näitab lastele mõeldud toredaid värvilisi plomme. Väikestele räägitakse, kuidas sööbik ja pisik hammastesse auke teevad ja mida peaks tegema, et niimoodi ei juhtuks.

Iga väikene patsient saab pärast hambaarsti külastust kaasa ka toreda üllatuse.

Laste hambaravi on natukene erinev täiskasvanute hambaravist. Laste puhul tuleb lähtuda sellest, et ei ravita ainult hammast vaid luuakse usaldussuhe väikese patsiendiga. Varajases eas talletuvad kogemused mällu eriti eredalt, mis kujundavad tema käitumismustreid ka täiskasvanueas. Sellepärast ongi oluline roll kanda ka lapsevanematel, kes saavad lapse hoiakuid hambaravi suhtes kujundada juba kodus.

  1. Rääkige kodus hambaarstist, kui sõbrast ja heategijast. Laps paneb tähele ja jätab meelde, kui teised perekonnaliikmed räägivad hambaarsti juures käikudest negatiivses alatoonis. Selline käitumine seab talle eelarvamused ja tänu teile õpib ta hambaarsti kartma juba enne esimest kokkupuudet.
  2. Seletage talle hambaarsti olemust neutraalsel tasandil. Näiteks: „Laste hambaarst on tore tädi, kes teeb kõik sinu hambad ilusti korda ja sul on pärast hea olla”. Juhul, kui lähenete nii: „Ära karda, hambaarst ei tee sulle haiget ja puurimine ei ole ka valus”, siis last hirmutavad sõnad „haiget” ja „valus” ja ta kardab ka juba sellepärast, et talle öeldi „ära karda”. Järelikult ikka on põhjust karta…
  3. Hambaarsti ravimeetoditest saab ka rääkida lapsesõbralikumal viisil. Selle asemel, et rääkida puurimisest, saab lapsevanem luua kujuteldava pildi põrisevast harjakesest, kes sööbikuid ja pisikuid taga ajab ning nad suust minema kihutab.
  4. Kõige parem oleks edaspidiselt sama laste hambaarsti juures käia. Laps tunneb ennast mugavamalt arstiga, kellega ta on juba kohtunud ja kellega on tekkinud usaldus.
  5. Pärast hambaarsti juures käiku tuleks last kiita, et ta oli tubli ja käitus ilusti. Küsida temalt, mis talle kõige rohkem meeldis ja lasta tal ise leida asja juures positiivseid jooni. See seob tema läbielamised meeldivate kogemustega.

Meie pakume laste piimahammaste raviks toredaid värvilisi plomme, mida on suus hästi näha ja võimalik ka kõikidele sõpradele näidata!


Teata oma murest

captcha